Kurtna järvestik ja matkarada

KURTNA JÄRVESTIK JA UNIKAALNE JÄRVEDE KOGUM 

Ida-Virumaal, Illuka vallas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti järvederikkaim ala, kus ligikaudu 30 km2 suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha.

Umbes 12 000 aastat tagasi jõudis põhjasuunas taanduva mandriliustiku lõunaserv praeguse Ida-Viru maakonna alale.Liustikujää sulamisel kuhjasid veevood vana reljeefi vormidesse hiigelhulki setteid: moodustusid oosid, mõhnad, vähem või rohkem vettpidavad settekompleksid. Mattunud jääpankade sulamisel moodustusid nõod, mis hiljem panid aluse järvede tekkele. Kõigi nende keerukate protsessidetulemusel tekkis unikaalne maastik, mida iseloomustab reljeefi, muld- ja taimkatte tugev mosaiiksus. Järvederohkus annab sellele paikkonnale kordumatuse ja unikaalsuse ka maailmamastaabis.Saksa keskkonnateadlased on väitnud: Kurtna järvestik on pärl, millele sarnast Euroopas ei leidu.

MATKARAJAD

* Minimatkarada ~1 km (ajakulu ~ 40 min)
* 9 järvematkarada ~6 km (ajakulu ~ 2 h)
* 11 järvematkarada ~12 km (ajakulu ~ 4 h)

JÄRVEDE SKEEM

 JÄRVED

  1.   Niinsaare järv  kihistumata segatoiteliste järvede hulka kuuluv soojärv, mida ümbritsevad peamiselt siirdesood, idaosas asub raba. Siin leidub ujuvat penikeelt, valget vesiroosi, männas-vesikuuske ja harilikku vesihernest.
  2. Kurtna Mustjärv  kuulub segatoiteliste soojärvede hulka, kallastel on levinud raba ja rabamännik. Sissevool järve toimub Niinsaare järvest tuleva kraavi kaudu. Rada läbib 1997.a. põlengus kannatada saanud metsaosa.
  3. Nõmmejärv  Kurtna järvestiku üks ilusamaid ja armastatumaid järvi. Siin on parkimis- ja telkimiskohad. Järv on tugeva läbivooluga, põhi kohati liivane, enamasti aga mudane. Järv on jõevähile sobivaks elupaigaks.
  4. Särgjärv  järv paikneb soostunud leht- ja segametsas, mis on madalate turbakallastega, põhi üsna mudane.
  5. Haugjärv  ovaalse kujuga, sügavus 7 m, sellest vett vaevalt 4-5 m. Metsaga kaetud kaldad on kõrge ja järsud. Ida pool kasvab porss, põhja katab mitme meetri paksune lendmudakiht.
  6. Ahnejärv  kuulub kihistumata kalgiveeliste segatoiteliste järvede hulka. Järv on väga taimestikurikas, eriti palju on ujulehtedega taimi (vesikuusk, vesikatk, muda-penikeel).
  7. Martiska järv  oligotroofse ilmega umbjärv, pikliku kujuga, vähe liigestatud kaldajoonega, põhi on enamasti liivane, vesi on väga läbipaistev, liigivaese taimestikuga. Järves esineb mineraalaine-vaeste vete indikaatortaimi: vesilobeelia ja järve-lahnarohi.
  8. Kuradijärv  1,9 ha suurune piklik umbjärv, mille veetase on viimasel ajal puurkaevude tegevuse tõttu suuresti langenud. Kuradijärv on tüübilt kõige lähedasem vähetoitelistele järvedele, kuid on hakanud huumustoiteliseks muutuma. Järv on sünge, ilma ühegi taimeta. Veepeegel on olnud tõenäoliselt otsustav järvele nime andmisel. Siin asub ka haruldase palu-liivkanni leiukoht.
  9. Pannjärve liivakarjäär  1964. a rajatud 390 ha suurune liivamaardla, mis on Kurtna maastiku ilmet tugevasti muutnud.
  10. Kurtna Suurjärv  Koosneb suuremast ja väiksemast osast, põhjapoolne osa on ümmargune, lõunaosa pikliku kujuga. Järv paikneb soostunud heinamaade ja rabade vahel, kaldajoon on vähe liigestatud. Kaldad on madalad ja mudased ning enamasti kaetud porsa, madala kase ja pajuvõsaga. Järve piiril kasvab raudosja. Järve idakallas on sobiv telkimiseks.

  11. Vesiroosidega väike laugasjärv Niinsaare rabas. 

 

Lisainformatsioon: www.niinsaare.com

Tel: +372 5804 1631 

 
Illuka küla    Kuremäe side    41204    Ida-Viru maakond      epost: illuka@illukavv.ee