Kuremägi ja klooster

Kuremägi (92 m ü.m.p.) kui mägi olevat rajatud meie muinasvägilase Kalevipoja poolt, kes peale väsitavat Venemaa-retke otsustanud siin kandis veidi puhata. Nii võtnudki ta praeguse Konsu järve kohast endale mõned labidatäied mulda peaaluseks. Juba iidsetel aegadel asus sellel mäel eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas.

Kuremäe tamm

Riikliku kaitse all olev puu seisab Kuremäe kloostri esise parkimisplatsi servas. Tamme tüve ümbermõõt on rinnakõrguselt 4 m 17 cm, puu kõrgus 17 m. Koor on tüvelt suurelt jaolt hävinud, võra täielikult kuivanud, ladvaoksi toestavad trossid. Ühed vanemad andmed puu ümbermõõdu kohta pärinevad 1930. aastast, mil mõõdetud tüve ümbermõõt oli pisut suurem kui praegu – 4 m 30 cm. Mõõdu kahanemine on ilmselt seletatav sellega, et tüve jämeduse juurdekasv oli juba siis peatunud ja vahepeal on enamik koorest kadunud.

Kuremäele saabuvad palverändurid usuvad, et tamme koorel on ravitoime. Pika aja jooksul on nad puu kooretükikesi kaasa võtnud. See on üks põhjusi, miks tammel nii vähe koort alles on jäänud. Õigeusklikud palverändurid sooritavad Kuremäe tamme juures kindla riituse: käivad päripäeva ümber puu ja löövad risti ette.

Milline nägi puu välja varasema mõõtmise ajal, näitab anonüümse autori postkaart 30. aastate algusest. Ümberkaudse rahva suust on kirjutatud tammepuu pühaduse kohta üles rohkesti pärimusi. Ühe järgi olevat Kuremägi olnud kunagi nõiamägi, teise järgi elanud siin eestlaste jumalad, kolmanda järgi asunud püha hiis. Ühe muistendi kohaselt olla tamme alla maetud Kalevipoja jalad, mis vaenlased tal Kuremäel alt ära raiunud… Tamme lähistel läbi viidud arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et muinasajal asus siin kalmistu. Leidude järgi otsustades pärinevad hauad 12.-13. sajandist ja kuuluvad vadjalastele. Muinasajal oli tavaline, et matusepaik tähendas ühtlasi ka hiiepaika. On üsnagi tõenäoline, et Kuremäel asus hiis ka hilisematel sajanditel. Arvatavasti on praegune tamm kunagiste hiiepuude järglane või koguni hiie viimane säilinud puu. Veel paar aastat tagasi kandis siiani säilinud muistne hiietamm veel viimaseid rohelisi lehti, 1999. a. suveks kuivas aga lõplikult. Rahvapärimuste järgi hakanud vähemalt tuhande aasta vanune puu kasvama Kalevipoja maasse pistetud jalutuskepist.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster

Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Asub piirkonna kõrgeimal künkal, maalilisel Kuremäel.

Õigeusklike räägitud legendi järgi näinud kohalikud talupojad XVI sajandil siinsel mäel imepärast ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt ülipüha õigeusu ikooni.

Sündmust kujutav maal on näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast hakati mäge kutsuma ka teise nimega, 'Pühtitsa' ehk pühitsetud koht. Imeväärse sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel.

Ka luterlased tahtsid Kuremäele kiriku ehitada ja sinna kalmuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid pastorid ja talurahvas. Alguses olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise kepp käes talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku.

Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt

Klooster tegutseb tänaseni ja on isemajandav. Tänapäeval elab Pühtitsa kloostris üle pooleteistsaja nunna.

Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhja kujulised puuriidad, väravatornid ja kõrged müürid. Kindlasti tasub käia loodenõlva all oleval pühal allikal ja suplusmajas suplemas.

Kuremäe klooster on Ida-Virumaa suurimaks turismimagnetiks. 

Info:Klooster

Tel 33 70 715